Range järelevalve

Kartulitootjad näevad klientide ootustele vastamiseks kõvasti vaeva. Tehakse uuringuid ja analüüse kvaliteedi, tervishoiu ja keskkonnasäästlikkuse kohta. Kõik kartulikasvatajad ja -müüjad on kantud taimetervise registrisse, mida peab Põllumajandusamet. Sellega on nende tegevuse ja kartuli kvaliteedi üle kehtestatud järjepidev kontroll.

Kvaliteet

Valdkonna asjatundjad ja Põllumajandusamet koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega on loonud mitmeid meetodeid, et oleks tagatud parima kvaliteediga kartulimugulad kõigil etappidel.

Järelevalve alla kuuluvad ka kõik seemnekartuli tootmise etapid seemnekartuli maaletoomisest kuni müügieelse ladustamiseni. Tarbekartulite müügiks ettevalmistamisel on töötlemiskeskuses kehtestatud kõrged kvaliteedi-, hügieeni-, turvalisus- ja keskkonnanõuded, mis hõlmavad kõike alates toodete jõudmisest keskusesse kuni ettevalmistatud toodete väljasaatmiseni.

Lisaks korraldatakse hindamisi ka müügikohtades, et kontrollida kvaliteedinõuete järgimist. Näiteks kontrollitakse kartulite mõõtmeid, defekte, tooteetikette ja tarbijateavet.

Tervisekontroll

Tervishoiunõuete täitmiseks rakendatakse spetsiaalset seirekava. Võetakse proove, et kontrollida, kas nitraadijääkide või pestitsiidide jääkide tase on eeskirjadega lubatud piirides.

Teadusuuringud

Kaasaegsel tasemel tootmine eeldab ka investeeringuid kartulite rakendusuuringutesse. Tarbekartulite uurimise, kartulihaiguste ja -kahjurite alaste taimekaitseuuringute puhul tehakse koostööd Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Eesti Maaülikooli teaduritega.

Üks kartulitaimi regulaarselt kimbutavaid haigusi on lehemädanik – seenhaigus, mida põhjustavad mikroskoopilised parasiidid. See tekitab kartulikasvatusele suurt kahju ja oluliselt raskendavad võitlust ka taimekaitsevahendite kasutamise piirangud. Seetõttu käib pidev ja aktiivne teadustöö lehemädanikuga võitlemiseks.

Keskkond

Looduskeskkonna hoidmine on oluline meie kõigi jaoks ja põllumajandustootmises aitab seda edendada hulk eeskirju ja piiranguid.

Kasvu soodustamiseks vajab kartulitaim lämmastikku, fosforit ja kaaliumi, samas on fosfor ja lämmastik peamised veekeskkonna degradeerumise põhjustajad. Kui liigsel fosforil, nitraadil ja kaaliumil on negatiivne mõju keskkonnale, siis nende elementide puudumine mõjutab aga negatiivselt kartuli kvaliteeti ja saagikust. Seetõttu tuleb nende ainete kogust hoolikalt jälgida.

Et taim saaks kasvuks vajalikke mineraalaineid, tuleb teda väetada. Lämmastikväetistega antakse taimele vajalik kogus lämmastikku. Lämmastik, mis saadakse eelmiste saagikoristuste jääkidest, muutub mullas nitraadiks ja seda nähtust nimetatakse mineralisatsiooniks. Nitraat on kartulitaime põhiline toitaineallikas, liigne kogus muudab aga kartuli sööja tervisele kahjulikuks.